Väga halb päev.
Täna oli mul üks photoshoot. Pidin kohal olema kell 9.30, muidugi ainult mina olin sel ajal seal. Kõik meik ja asjad said valmis mingi 1-st vb. Mul oli lilla parukas ja sinised silmad. Päris äge oli tegelt. Kui ainult..
Ühel hetkel suutsin ma sattuda minestuseelsesse staadiumi. Ma ei teagi tegelt millest. Võib-olla oli kõht tühi, pea valutas ka parukast. Igatahes mul oli väga halb olla. Küsisin time-out'i ja sõin kaks donut'i ja jõin cocat. Lamasin veits. No järjest hullemaks läks. Lihtsalt tahtsin pea padjale panna ja nutta. Aga muidugi ütlesin, et jaa muga on kõik korras. Kell oli alles kaks ja neli outfiti oli veel vaja pildistada. Fuck yeah! Ma nii üritasin. Nad vist jäid isegi uskuma, et muga on kõik korras ja arvasid lihtsalt, et ma olen eriti tuim modell. Eriti rahul nad vist polnud. Mulle ütlesid pidevalt et jaa, nii ilus, vaatasid pilte, et ooo mulle meeldib see. Aga kui omaette rääkisid, siis sain aru umbes nii palju, et ilus, AGA... blablarandomshitinspanishblabla. Ja lõpus ütlesid ka umbes, et jah, saadame selle viimase pildi sulle agentuuri ka. Et ainult viimase jah. Naiss. Umbes viiest läksime õue pildistama. Autoga. Oh god.. no selline motion sickness oli. Eriti ei aidanud ka tüübi sõiduviis. No veel loksutavamalt ei suuutnud sõita? Polnud üldse jõudu, aga vat autojuhile tahtsin küll ühe slapi mööda nägu panna. Õnneks kui olin veidi õues olnud, siis hakkas parem. Seal oli täitsa hea. Elu tuli sisse. Seal tuli üks eriti hea pilt ka, noh mis nad mulle näitasid. Ja siis tagasi autosse. Eiiiiii...... ma tõesti arvasin, et mul juba parem. Ja siis uuesti. No selline iiveldus. Siis jõudsime kohale, vahetasin riided ja kadusin sealt kus kurat. Ausalt, mul oli niii halb. Jõudsin metroosse. Kartsin juba varem seda, sest seal alati soe ja umbne. Great. Istuma algul ei saanud. Esimesed mingi 10 minutit tuikusin püsti. Siis lõpuks mingi naine aitas mu istuma. Siis lihtsalt olin seal. Jõudsin koju ja enam ei suutnud. Lihtsalt nutsin end magama. Nii halb. Ja siiani eriti sitt olla. Käisin söömas. Alla läks õnneks.
Eriti kordaläinud päev siis.
Ja ma ausalt üritasin oma toa ja toakaaslasega harjuda. Ma niii üritasin. Aga ma nii vihkan seda olukorda siin praegu. Ja hollandi keel tuleks ära keelata. No pole rõvedamat keelt olemas. Ma ausalt kuulaks vene mammisid rääkimas.. või kedagi oksendamas.. enne kui oma toakaaslast skype'imas. Nagu igas sõnas on see mingi eriti rõve h-täht. Nad hääldavad seda nagu acchhhhHHmed. Nagu üritaks röga kurgust välja saada. No nii rõve. Ausalt, mitte kole vaid lihtsalt rõve.
Ja sain just agentuurist kirja. Et ma vb saan selle tv commerciali, et ma parem oleks hea tantsija. O.o really bitch? really? Mina ja tantsija? See küll hea uudis polnud, SEST. Töö on kas esimesel, teisel või seitsmendal. Ja ma peaks tagasi tulema kolmandal, mis on niigi hilja. Ja siis tuleks kaheksandal. faakk.. ma niigi nii maas kooliga, igast seminarid puudutud. Asi pole enam järgi jõudmises vaid lihtsalt ma ei saa varsti eksamitele.
Oooo :) Mida õnne. Mu toakaaslasele skype'iti just. Ja huvitaval kombel hakkasid mu nukid sügelema selle peale. Ja mul on ikka nii halb.
Help. Me.
No comments:
Post a Comment